1946. aastal Soomes sündinud Erkki Tuomioja on lahetagune poliitik ja kirjamees. Oma poliitikukarjääri kõrvalt on tema sulest ilmunud 18. kirjanduslikku väljaannet, sh „Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses”. Mõtteid seoses oma kõige uuema teosega, "Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus" tuleb kirjanik esitama ka Prima Vista kirjandusfestivalile. Friday, April 15, 2011
Soome kirjanik rääkimas Jaan Tõnissonist ja Eesti iseseisvusest
1946. aastal Soomes sündinud Erkki Tuomioja on lahetagune poliitik ja kirjamees. Oma poliitikukarjääri kõrvalt on tema sulest ilmunud 18. kirjanduslikku väljaannet, sh „Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses”. Mõtteid seoses oma kõige uuema teosega, "Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus" tuleb kirjanik esitama ka Prima Vista kirjandusfestivalile. Monday, April 11, 2011
Tartus on tunda Prima Vista hõngu

Monday, April 4, 2011
Kristiina Ehin ja Doris Kareva raamatu ja roosi päeval
Raamatu ja roosi päev, mida Eestis tähistatakse juba 1998. aastast, sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki – sel päeval võiks iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus. 23. aprill on kõnekas ka kirjandusajaloo seisukohast: selsamal kuupäeval sündisid Nabokov ja Laxness ning surid Cervantes ja Shakespeare. Kirjandusfestival Prima Vista eelüritusena peetav ülemaailmne raamatu ja roosi päev soovib tõsta raamatu tähtsust ja väärtustada lugemist.
Raamatu ja roosi päeva raames esinevad ka kaks suurepärast naisterahvast, kellest üks on rahvaluule austajast Kristiina Ehin (pildil). Tema sulest on ilmunud mitmeid luulekogusid nagu "Simunapäev" (2003), "Emapuhkus" (2009) ning proosaraamatuid nagu "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (2006). Kristiina Ehinit on võimalik kuulata TÜ Botaanikaaias 23. aprillil kell 16.00 (vastavalt ilmale kas Palmimajas või tiigiäärsel platsil rotundi juures), kus ta loeb tekste oma kohe ilmuvast luule- ja proosakogust "Viimane monogaamlane".
Samuti astub üles ka suurepärane luuletaja Doris Kareva, kelle loomingut on võimalik kuulata Tartu kaubamaja Apollo raamatupoes kell 13.00.
23. aprilli programmiga tutvu lähemalt siin.
Kohtumiseni raamatute ja rooside keskel!Wednesday, March 30, 2011
Saagem tuttavaks: Prima Vista patroon Rein Raud
Rein Raud on eesti kirjanik, japanist ja praegune Tallinna Ülikooli rektor. Avalikkusele on ta tuntud ka intellektuaalina. Raud on ka polüglott - ta oskab üle kolmekümne keele.
Ennast siiski ennekõike kirjanikuna nägev Rein Raud on avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid. "Hector ja Bernard" (Tallinn: Tuum 2004) sai 2005. aastal Kultuurkapitali aastapreemia.
Rein Raua vanemad on kirjanikud Aino Pervik ja Eno Raud - sealt siis ka tema kirjandushuvi.
Raud on avaldanud arvukalt artikleid ajakirjanduses. 2002. aastal avaldas ta Eesti Päevalehes poleemikat ning vastuväiteid tekitanud Ameerika Ühendriike kritiseeriva artiklisarja, mille eest sai aasta parima arvamusloo auhinna.
Lähemalt Prima Vista patrooni kohta saad lugeda tema koduleheküljelt.
Tuesday, March 29, 2011
Vene-israeli kirjanik Dina Rubina tuleb oma loominguga Tartusse
Dina Rubina sündis 1953. aastal Taškendis Ukrainast evakueerunud juudi perekonnas. Tema ema oli ajalooõpetaja ja isa kunstnik.
Lõpetanud õpingud konservatooriumis, töötas Rubina muusikaõppejõuna kohalikus kultuuriinstituudis. Kirjandusse tuli ta algul usbeki keelest tõlkijana, siis hakkas kirjutama jutustusi ja peatselt jõudsid tema proosatekstid teatrilavale ning kinolinale. 80ndatel kolis Rubina koos perega Moskvasse, kuid suutmata kohaneda sealse eluga, repatrieerus perekond 1990. aastal Iisraeli, kus kirjanik elab tänaseni. Dina Rubina on jätkanud viljakat kirjanduslikku tegevust, kirjutades siiani vene keeles.
Dina Rubina raamatud on populaarsust võitnud üle maailma ning neid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.
Kirjanduslikult on Rubinat kõrvutatud Dovlatovi, Iskanderi ja Shalom Aleichemiga. Kirjaniku mahlakas ja poeetiline proosa kannab endas parimaid traditsioonilisi jooni nii vene kui ka juudi kirjandusest. 2007. aastal omistati Rubinale "Suure raamatu" kirjanduspreemia romaani "Päikeselisel tänavapoolel" eest. Nimetatud raamatu avaldas kirjastus Tänapäev 2008. aastal ka eestikeelses tõlkes. Samuti on võimalik eesti keeles lugeda kirjaniku esikraamatut, novellikogu "Millal ükskord langeb lund?", kirjastajaks Eesti Raamat 1989. Praeguseks on Dina Rubinalt ilmunud 42 raamatut.
Tema kõige kuulsam kirjutis kannab nime Dual Surname (Двойная фамилия), millest vändati hiljaaegu ka Vene Kanal 1-s film.
Lähemalt Dina Rubina kohta loe kirjaneitsi kodulehelt.
Saksa kirjanik Kathrin Schmidt on oma luule ja proosaga Prima Vistal

Kathrin Schmidt on sündinud 1958. aastal Saksamaal Gotha väikelinnas. Ta õppis Jena ülikoolis sotsiaalpsühholoogiat, on töötanud psühholoogina, toimetajana ja teadurina. Tema esimesed luuletused ilmusid 1979. aastal, alates 1994. aastast on Kathrin Schmidt vabakutseline kirjanik, kes on oma loomingu eest pälvinud mitmeid auhindu.
Kathrin Schmidt alustas luuletajana, tema esimene romaan „Gunnar Lennefseni ekspeditsioon” ilmus 1998, järgnes „Koenigi lapsed” (2002). Pärast ajurabandusest paranemist ilmus autoril esmalt Stasi-teemaline romaan „Seebachi mustad kassid” (2005) ja alles seejärel suurt tähelepanu pälvinud „Sa ei sure” (2009). Eelmisel aastal ilmus luulekogu „Pimedad mesilased” („Blinde Bienen”) ja tänavu märtsis on ilmumas jutustuste kogu „Finito. Unustagem” („Finito. Schwamm drüber”).
Kathrin Schmidt on fantaasiarikas jutustaja, kes põimib oma romaanides kokku erinevaid inimsaatusi ja perekonnalugusid, miski ei ole talle liiga intiimne ega mahavaikimisele määratud. Hea stiilitunnetusega autor kasutab keelt, millel on oma „lõhn ja maitse“, tema kujundirohke keele taga võib ära tunda luuletaja.
Schmidti romaan "Sa ei sure" võitis 2009. aastal Saksa raamatuauhinna, mis omistatakse aasta parima saksakeelse romaani autorile. Saksa raamatuauhind (Deutscher Buchpreis) on arvukate saksa kirjandusauhindade seas üks hinnatumaid ja rahvusvaheliselt tuntumaid ning auhinna üleandmine toimub Frankfurdi raamatumessil.
Prima Vista raames esineb saksa luuletaja ja prosaist 6. mail kell 15.00 Tartu Ülikooli Raamatukogus. 8. mail astub kirjanik publiku ette festivali tänavuses partnerlinnas Tallinnas.
Prima Vista muudab kurssi
5.-8. maini 2011 toimub kaheksandat korda rahvusvaheline Tartu kirjandusfestival Prima Vista, mille läbivaks peateemaks on seekord „Kursimuutus. Change of course”.
Tartu kirjandusfestival Prima Vista on igal aastal Eesti raamatuhuviliste ette toonud mitmeid hinnatud välisautoreid. Möödunud festivali suurkülaliseks oli mõjukas vene publitsist, luuletaja ning kirjandusteadlane Dmitri Bõkov, kelle viimase aja suurteos romaan "Mahakantud" ilmus festivali ajaks ka eesti keeles. Lisaks Bõkovile külastasid 2010. aasta festivali veel saksa krimikirjanduse uus täht Leonie Swann, briti muusikaajakirja The Wire tegijad ning paljud teised. Tulevane festival pakub samuti võimalust kohtuda mitmete tuntud välismaiste autoritega ning üritusterohket programmi igas eas publikule.
“Prima Vista” on pidu, kus tunnevad end hästi nii autorid, lugejad kui ka kirjastajad. Professionaalid kohtuvad asjatundliku ja heatahtliku auditooriumiga, kõik saavad osa loomingu parimatest viljadest, üheskoos arutletakse kirjakultuuri oluliste küsimuste üle.
Kirjandusfestival Prima Vista 2011 partnerlinnaks on Euroopa kultuuripealinn Tallinn, kus leiavad tänavu aset festivali viimase päeva üritused. Pealinnast on pärit ka festivali uus patroon, kelleks on tunnustatud kirjanik ja praegune Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud.

