Showing posts with label Esinejad. Show all posts
Showing posts with label Esinejad. Show all posts

Thursday, May 5, 2011

Kirjandusfestivali juhatasid sisse meeleolukad kõned

Täna avati ametlikult 5.-8. maini kestev kirjandusfestival Prima Vista ning programmiväravad on lõpuks kirjandushuviliste ees valla!

Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaali oli täna kella 12-ks, festivali avamiseks, kogunenud terve saalitäis kirjandushuvilist publikut, kelle hulgas ka arvukalt fotograafe ja meediat. Koha peal raporteerimas olid teiste seas nii ERR kui ka Tartu Postimees.

Nagu ühele avamisele kohane, avati festival pidulike kõnedega. Kirjandushuvilisi tervitas Prima Vista juhatuse esimees Ilona Smuškina, kes kuulutas festivali juba kaheksandat korda avatuks. Sõna sai ka linnapea, kes jutustas publikule sellest, et bürokraatia tõttu peab ta palju dokumente lugema, millest tulenevalt ei ole palju aega just ilukirjandusele pühendada, välja arvatud ehk õhtused muinasjuttude lugemised oma lastele.

Kõige pikema tervituse andis festivali tänane patroon Rein Raud, kes pajatas hirmust kirjanduse tuleviku osas. Samas rõhutas ta, et me ei tohiks olla muutuste (näiteks elektrooniline kirjandus) vastu. Raud tsiteeris Umberto Ecot, kes on välja arvutanud, kui kaua läheks aega, et lugeda ära kogu kirjandus, mida haritud inimene peaks olema lugenud - selleks läheks umbes 10 inimese eluiga. Patroon arutles ka selle üle, kuidas ära tunda head Eesti kirjandust - me kõik otsustame selle üle ise. Kirjandus on olnud eesti kultuuri selgroog läbi sajandite.

Muhedatele tervituskõnedele järgnes Raua ja Smuškina vaheline diskussioon tänapäevase kirjaoskuse ja kirjanduseliidi üle. Viimast on Raua sõnul tabavalt nimetatud "kampsidega mehikesteks, kes jahuvad elu mõtte üle", ent Raud avaldas lootust, et kirjandus ei jää nišikaubaks ning et anname oma kirjaoskuse lastele edasi. Lisaks rõhutas Raud raamatute tõlkijate olulisust, sest me kirjutame maailmale arusaamatus keeles.

Rahvas sai Rein Rauale ka küsimusi esitada, mille võimalust usinalt ka ära kasutati. Publiku seast kostis mitmeid intrigeerivaid küsimusi eesti kirjanduse tuleviku kohta. Näiteks jõuti üheskoos järelduseni, et tänapäevast eesti kirjandust tuntakse maailmas piinlikult vähe.

Avamistseremoonia lõpetas vene-israeli kirjanik Dina Rubina, kes rääkis publikule sünkroontõlkija abiga kirjaniku elukursist ja eluviisist. Pärast tunniajast ametlikku osa ootas publikut konverentsisaali ees Berki Vaheri lavastatud üllatuslavastus, mis ühendas endas nimekad lauljad-näitlejad, valgusšõu, muusika ja intrigeeriva sõnalise sisu. Pooletunnine lavastus pani publiku mõtlema interneti ja kirjanduse teemadel. Modernset performance'it tulid uudistama ka raamatukokku õppima tulnud tudengid.

Kursimuutust kajastav lavastus pani valju ja mõtlema panevalt provotseeriva punkti avatseremooniale ning publik paistis seda nautivat.

Homse programmiga võid lähemalt tutvuda juba siin.

PS! 15.00–16.30 haara kinni võimalusest ja kohtu saksa kirjaniku Kathrin Schmidtiga TÜ Raamatukogu konverentsisaalis ning saa osa Schmidti romaani „Sa ei sure” eestikeelse tõlke esitlusest.


Tuesday, April 26, 2011

Päev täis rõõmu ja kirjandushuvi




















Üks väike roosiõis ja Apollo raamatupoe sooduskupongid panid 23. aprillil, ülemaailmsel raamatu ja roosi päeval särama sadade inimeste silmad.

Päeva raames võis TÜ Botaanikaaias kuulata luuletaja Kristina Ehini loomingut (pildil üleval vasakul) ning Doris Kareva (pildil all vasakul) kirjapandut Kaubamajas.

Vaatamata pühadele oli Kaubamajas Karevat kuulamas väga palju rahvast ning raamatupoes käis elav siblimine. Doris Karevat kuulama tulnud inimesed said enam osa muinasjuttudest kui luuletustest. Kareva olevat viimasel ajal avastanud just muinasjuttude kirjutamise võlu. Loomingu tutvustamise kõrvalt rääkis kirjanik veidi ka raamatu ja roosi päeva traditsioonist. Kogu õhustik oli mõnusalt rahulik. Tema pärsia hurt lesis täies elegantsuses kogu esinemise aja Kareva jalgade ees. Milline pühendumine!

Viis noort särasilmset tudengit jagasid külastajatele raamatu ja roosi päeva puhul raamatupoe sooduskuponge ja roose. Inimesed näisid tõesti lilledest rõõmu tundvat, mis oli ka üks meie eesmärke - teha veidigi rõõmu.

Raamatu ja roosi päev botaanikaaias algas päikesega, sõbraliku käesurumisega, laudade paigutamisega ja lahtipakkimisega. Kõigi rõõmuks roomas seal ringi ka suur kilpkonn. Kohal olid ka kirjastused Atlex, Fantaasia ja raamatupood Allecto - suurim keeleõppematerjalide maaletooja. Tutvuda sai ka lastekirjanik Heiki Vilepi loominguga, kelle väikestele sõpradele mõeldud raamatuid oli võimalik soetada ka kirjaniku autogrammiga.

Ajakirja Akadeemia tegijad meelitasid külastajaid kevadeimega, nimelt pakuti vanu Akadeemia numbreid hinnaga üks münt.

Kristina Ehinit kogunes kuulama päris palju rahvast. Korraldajate poolt oli kujundatud esinemise koht ühtmoodi, Ehin oleks meie plaanide järgi pidanud esinema rotundis või selle ees istuma, aga luuletaja tuli kohale ja keeras meid, st kuulajaid vastpidises suunas kuulama - toimus nö vabatahtlik ja lõbus kursimuutus vastavalt kirjaniku nägemusele. Kristiina Ehini etteaste oli päeva kaunis ja efektne kulminatsioon.

Tänu koostööle X Supilinna Päevadega toimus botaanikaaias Aire Pajuri monoetendus ja ekskursioon kevadlillede keskel. Supilinna kuulsa kutsa Riku mälestusmärgi avamine tõi botaanikaaeda ka neljajalgseid külastajaid, kes oma peremehe süles uudistasid samuti raamatute valikut ja rooside ilu.

Raamatu ja roosi päevale botaanikaaias tõid edu kevad, lilled, päike ja naeratavad inimesed.

Järgmiste kohtumisteni!

Friday, April 15, 2011

Soome kirjanik rääkimas Jaan Tõnissonist ja Eesti iseseisvusest

1946. aastal Soomes sündinud Erkki Tuomioja on lahetagune poliitik ja kirjamees. Oma poliitikukarjääri kõrvalt on tema sulest ilmunud 18. kirjanduslikku väljaannet, sh „Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses”. Mõtteid seoses oma kõige uuema teosega, "Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus" tuleb kirjanik esitama ka Prima Vista kirjandusfestivalile.


Kirjastuse Varrak poolt välja antud ja Kadri Jaanitsa tõlgitud raamat on soome ja eesti kriitikute seas positiivset tähelepanu äratanud. Teos on eelkõige Jaan Tõnissoni elulugu, mille vaatenurgaks on Tõnissoni ja Konstantin Pätsi koostöö ja konkurents ning võrdlusmomendid sama ajajärgu Soomes aset leidnud poliitiliste sündmustega, unustamata poliitikute inimlikke isikuomadusi ja püüdlusi, mis mängivad suurte murrangute ajal riikide arengus omaette rolli.

Tule kuula autori kommentaari teosele ja jälgi põnevat vestlust juba 7. mail 2011 Tartu Ülikooli Raamatukogu saalis. Vestlus on soome keeles tõlkega eesti keelde. Vestlust korraldab Prima Vista koostöös Tampere maja, Soome Instituudiga ning kirjastusega Varrak.

Loe ka Rein Veidemanni sulest Postimehes ilmunud artiklit Tuomiojast ning tema uuest üllitisest siin.

Monday, April 4, 2011

Kristiina Ehin ja Doris Kareva raamatu ja roosi päeval

Kohe-kohe saab festivalile Prima Vista antud avalöök ja programmiratas tööle lükatud. Sellega seoses ootame kõiki laupäeval, 23. aprillil tähistama üheskoos ülemaailmset raamatu ja roosi päeva.

Raamatu ja roosi päev, mida Eestis tähistatakse juba 1998. aastast, sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki – sel päeval võiks iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus. 23. aprill on kõnekas ka kirjandusajaloo seisukohast: selsamal kuupäeval sündisid Nabokov ja Laxness ning surid Cervantes ja Shakespeare. Kirjandusfestival Prima Vista eelüritusena peetav ülemaailmne raamatu ja roosi päev soovib tõsta raamatu tähtsust ja väärtustada lugemist.

Raamatu ja roosi päeva raames esinevad ka kaks suurepärast naisterahvast, kellest üks on rahvaluule austajast Kristiina Ehin (pildil). Tema sulest on ilmunud mitmeid luulekogusid nagu "Simunapäev" (2003), "Emapuhkus" (2009) ning proosaraamatuid nagu "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (2006). Kristiina Ehinit on võimalik kuulata TÜ Botaanikaaias 23. aprillil kell 16.00 (vastavalt ilmale kas Palmimajas või tiigiäärsel platsil rotundi juures), kus ta loeb tekste oma kohe ilmuvast luule- ja proosakogust "Viimane monogaamlane".

Samuti astub üles ka suurepärane luuletaja Doris Kareva, kelle loomingut on võimalik kuulata Tartu kaubamaja Apollo raamatupoes kell 13.00.

23. aprilli programmiga tutvu lähemalt siin.

Kohtumiseni raamatute ja rooside keskel!

Tuesday, March 29, 2011

Vene-israeli kirjanik Dina Rubina tuleb oma loominguga Tartusse

Dina Rubina sündis 1953. aastal Taškendis Ukrainast evakueerunud juudi perekonnas. Tema ema oli ajalooõpetaja ja isa kunstnik.

Lõpetanud õpingud konservatooriumis, töötas Rubina muusikaõppejõuna kohalikus kultuuriinstituudis. Kirjandusse tuli ta algul usbeki keelest tõlkijana, siis hakkas kirjutama jutustusi ja peatselt jõudsid tema proosatekstid teatrilavale ning kinolinale. 80ndatel kolis Rubina koos perega Moskvasse, kuid suutmata kohaneda sealse eluga, repatrieerus perekond 1990. aastal Iisraeli, kus kirjanik elab tänaseni. Dina Rubina on jätkanud viljakat kirjanduslikku tegevust, kirjutades siiani vene keeles.

Dina Rubina raamatud on populaarsust võitnud üle maailma ning neid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.

Kirjanduslikult on Rubinat kõrvutatud Dovlatovi, Iskanderi ja Shalom Aleichemiga. Kirjaniku mahlakas ja poeetiline proosa kannab endas parimaid traditsioonilisi jooni nii vene kui ka juudi kirjandusest. 2007. aastal omistati Rubinale "Suure raamatu" kirjanduspreemia romaani "Päikeselisel tänavapoolel" eest. Nimetatud raamatu avaldas kirjastus Tänapäev 2008. aastal ka eestikeelses tõlkes. Samuti on võimalik eesti keeles lugeda kirjaniku esikraamatut, novellikogu "Millal ükskord langeb lund?", kirjastajaks Eesti Raamat 1989. Praeguseks on Dina Rubinalt ilmunud 42 raamatut.

Tema kõige kuulsam kirjutis kannab nime Dual Surname (Двойная фамилия), millest vändati hiljaaegu ka Vene Kanal 1-s film.

Lähemalt Dina Rubina kohta loe kirjaneitsi kodulehelt.

Saksa kirjanik Kathrin Schmidt on oma luule ja proosaga Prima Vistal


Kathrin Schmidt on sündinud 1958. aastal Saksamaal Gotha väikelinnas. Ta õppis Jena ülikoolis sotsiaalpsühholoogiat, on töötanud psühholoogina, toimetajana ja teadurina. Tema esimesed luuletused ilmusid 1979. aastal, alates 1994. aastast on Kathrin Schmidt vabakutseline kirjanik, kes on oma loomingu eest pälvinud mitmeid auhindu.

Kathrin Schmidt alustas luuletajana, tema esimene romaan „Gunnar Lennefseni ekspeditsioon” ilmus 1998, järgnes „Koenigi lapsed” (2002). Pärast ajurabandusest paranemist ilmus autoril esmalt Stasi-teemaline romaan „Seebachi mustad kassid” (2005) ja alles seejärel suurt tähelepanu pälvinud „Sa ei sure” (2009). Eelmisel aastal ilmus luulekogu „Pimedad mesilased” („Blinde Bienen”) ja tänavu märtsis on ilmumas jutustuste kogu „Finito. Unustagem” („Finito. Schwamm drüber”).

Kathrin Schmidt on fantaasiarikas jutustaja, kes põimib oma romaanides kokku erinevaid inimsaatusi ja perekonnalugusid, miski ei ole talle liiga intiimne ega mahavaikimisele määratud. Hea stiilitunnetusega autor kasutab keelt, millel on oma „lõhn ja maitse“, tema kujundirohke keele taga võib ära tunda luuletaja.

Schmidti romaan "Sa ei sure" võitis 2009. aastal Saksa raamatuauhinna, mis omistatakse aasta parima saksakeelse romaani autorile. Saksa raamatuauhind (Deutscher Buchpreis) on arvukate saksa kirjandusauhindade seas üks hinnatumaid ja rahvusvaheliselt tuntumaid ning auhinna üleandmine toimub Frankfurdi raamatumessil.

Prima Vista raames esineb saksa luuletaja ja prosaist 6. mail kell 15.00 Tartu Ülikooli Raamatukogus. 8. mail astub kirjanik publiku ette festivali tänavuses partnerlinnas Tallinnas.

Punkpoeet John Cooper Clarke kirjandusfestivalil

Kirjandusfestivalil Prima Vista on suur au tuua Tartu kirjandushuviliste ette Salfordist pärit punkpoeet John Cooper Clarke, keda peetakse punkluule ja punk- kirjanduse üheks peamiseks suurkujuks.

John on tuntud ka nime all “Salfordi laulik”, kuigi ta ise eelistab prožektorivalguses olla tuntud kui “Johnny Clarke, the name behind the hairstyle“.

Oma karakterilise isiksusega rajas John Cooper Clarke tee kuulsuseni 1970ndate lõpus, astudes lavalaudadel üles koos Sex Pistolsi, Buzzcocksi, The Falli, Joy Divisioni, Elvis Costello, Siouxsie and the Bansheesi ja paljude teistega. Kogu oma kuulsuse juures on John Cooper Clarke tagasihoidlik ega taha palju rääkida iseendast. Ta panustab oma energiaga esinemisesse, et anda publikule seda, mida nad ootavad.

Tartu publikul on kuulsa briti punkpoeedi John’iga võimalus kohtuda juba 7. mail, mil ta esineb kirjandusfestivali Prima Vista kutsel Athena Keskuses. Tuntud poeet astub üles Prima Vista ning Tartu Kõrgema Kunstikooli festivali Mood-Performance-Tants (MPT) ühisprogrammis. Huvi korral loe punkpoeedist lähemalt tema koduleheküljelt.