Prima Vista tARTuFFil

PRIMA VISTA ESITLEB: KIRJANIKE KUJUTLETUD FILMID

Tartu armastusfilmide festivalil tARTuFF,

Pauligi telgis 6., 10. ja 11. augustil kell 20.00

Tasuta!

Algatades koostöö tARTuFFiga ja mõeldes Eesti filmi 100. aastapäevale

kutsus kirjandusfestival Prima Vista kirjanikke muusikute seltsis

kujutlema filme, mida veel ei ole, aga mis võiksid kunagi sündida -

või siis sünnivad just vaid festivali ajal, üheks õhtuks.

6. AUGUSTIL

VORMSI PERESTROIKA: KRISTIINA EHIN ja SOFIA JOONS

Pärimusdetektiivid – luuletaja Kristiina Ehin ja muusik Sofia Joons –

otsivad lahendust Vormsi suurele mõistatusele: mis sel saarel 19.

sajandi kolmandal veerandil õigupoolest juhtus, kui Rootsist tulnud

misjonäri ja kooliõpetaja Lars Johan Österblomi eestvõttel muutus kogu

senine saare eluolu? Tänapäevani räägitakse Vormsil lugusid

rannarootsi armastatud rahvapillide hiiukannelde põletamisest

usuliikumise käigus ning vanade rahvariiete asendumisest uue

vormilaadse mustvalge rõivaga. Kas selle kõige taga oli Österblom?

Kuidas õnnestus tal ühe aastakümnega muuta kogu Vormsi rahva meelsust
ning aastasadu juurdunud tõekspidamisi ja kombeid? Kui hiiukandlel
oleks hääl ja ta räägiks inimkeeli, mida me kuuleksime?
Muusikalis-sõnaline etendus „Vormsi perestroika“ kutsub kaasa rändama
rannarootsi ajaloo rohtukasvanud radadel. Koos astutakse ka mööda
liiva, und, lund, mõtteid, veeteid ja helimaastikke, kus vaid aastate
pikkune raske kergusetreening aitab pinnal püsida ja suunda ära aimata

...

10. AUGUSTIL

RAIDO MÜRK: INDREK KOFF ja JAN KAUS, klaveril ANU RANDMA

Ei, ega need Eesti filmid on ju tegelikult ühed täitsa head filmid.

Midagi pole öelda, nii väike rahvas ju ja kõik ja ... selle kohta on

ikka täitsa head filmid ... Ainult et kesse neid vaadata viitsib?

Keegi kurat ei viitsi! Päriselt ka, noh.

On aeg Eesti film värske pilguga üle vaadata ja teha Eesti filmist

film, mis film on. Ainult et kesse viitsib teha seda? Keegi kurat ei
viitsi? Viitsib-viitsib, Raido Mürk on mees, kes väärib mehe nime, ja

viitsib, nii et vähe pole. Tal on muide suurem töö juba tehtud ja ta

lubas, et tuleb augusti keskpaigas Tartusse oma mõtteid laiemate
rahvahulkade ette tooma. Oma niinimetatud sõbrad Jan Kausi ja Indrek
Koffi lubas igaks juhuks kaasa võtta, tingimusel et nad vakka püsivad

ja vahele ei sega. Kui mingite filmiinimestega seisuks läheb või

midagi.

11. AUGUSTIL

SADA AASTAT ÜKSINDUST JÕE MÕLEMAL KALDAL, SADA AASTAT ÜKSINDUST

MÕLEMAL POOL EKRAANI: ASKO KÜNNAP ja HEIKKI KALLE

Asko Künnap on disainer, reklaamiagentuuri loovjuht, kirjastaja ja
luuletaja. Heikki Kalle on keskkonnaekspert, planeerimiskonsultant ja
muusikakirjutaja. Asko on kurtnud, et kogu tema elu on üks katkematu
filmifestival - kohe kui õhtuti silmad suleb, hakkavad filmid jooksma.
Tõenäoliselt on need Eesti Filmid, räägitakse vähemasti eesti keeles
ja võtted näivad samuti osaliselt Eestis toimunud olevat. Heikki ja
Asko teevad nende filmide paremikust mõned lühikokkuvõtted elusa sõna
ja muusika vormis.

Kirjandus ei saa kunagi otsa

Kirjandusfestival võib käesolevaks aastaks lõppenud olla, aga kirjandusüritused kestavad edasi. 4. juunil toimus Tallinna Kirjandusfestivali Head Read Tartu päev ja muuhulgas ka Prima Vista järelüritus. Nimelt olid Tartu Kirjanduse Majas lugejatega vestlemas kaks tunnustatud Kanada kirjanikku, kelle romaanid hiljuti eesti keelde tõlgiti - Madeleine Thien ja Rawi Hage.

Madeleine Thien on Malaisia-Hiina päritolu kirjanik, kes on sündinud ja üles kasvanud Vancouveris, tema jutud aga leiavad ikka ja jälle tee Kagu-Aasiasse. "Armastatud ja vihatud" (originaalis "Dogs at the Perimeter") on tema teine romaan, mis räägib naisest, kelle minevikukogemused ei lase tal olevikule keskenduda. Ta põgeneb sõbra juurde, kellega neid seovad ühised kogemused, kuid (nagu ikka) hakkavad järsku toimuma huvitavad sündmused. 

Rawi Hage on sündinud Liibanonis ja Kanadasse emigreerus alles täisealisena. Alguses tegeles ta põhiliselt fotograafiaga, liikudes sealt edasi kirjanduse juurde. "De Niro mängu" peategelane on Beirutis sõja jalgu jäänud ja tahab põgeneda Rooma, kus isegi tuvid on paksud. Selleks on aga vaja raha. No ja kui kangelasel on vaja raha, tuleb otsida huvitavaid viise selle raha hankimiseks. Nii et ainult aja küsimus, millal keegi selle kinolinale panna otsustab.

Aga vaatame pilte.

Esmaspäeva õhtuks

Vestlusi Griškovetsiga

Prima Vista raames käis Eestis vene kirjanik Jevgeni Griškovets, kes osales aktiivselt üritusel ja vestles lugejatega. Muuhulgas mängiti ka tema näidendit "Vene rännumehe ülestähendused". Osa vestlustest on nüüdseks ka lehte jõudnud ja kui te teda kuulama ei jõudnud, soovitan seda kindlasti lugeda.

Griškovets oli väga huvitav autor ja rääkis nii mõndagi mõtlemapanevat. Minu jaoks oli kõige huvitavam ilmselt tema seisukoht lugejate osas. Kus ta sellest täpselt rääkis, mitte ei mäleta, aga ajal, mil maailmas on seitse miljardit inimest ja päris mitu neist oskavad lugeda, on huvitav kohata väidet, et inimesed ei mõista kirjandust ja neile tulebki kirjutada lihtsalt ja arusaadavalt. Pigem arvan ma, et kirjanik (ja kunstnik ja arhitekt jne) defineerib ise oma sihtgrupi. Kui tahta olla masside seas kuulus, on muidugi targem kirjutada lihtsalt ja näidata paljast keha (toimib ilusate naiskirjanike puhul, nagu näiteks preili Kõusaar, kuigi tema kasutab ilmselgelt liiga keerulisi sõnu ja ülespuhutud stiili - pigem peaks see olema Kõusaare ja Rakke ristsugutis) või sõita võimalikult kalli autoga (toimib pigem meeskirjanike puhul, kuulsaim näide Eestist on ilmselt Kaur Kender), aga samas on venekeelseid lugejaid nii palju, et on täiesti reaalne saada kuulsaks ükskõik mis valdkonnas. No olla näiteks kõige kuulsam päkapikkude kirjeldaja. Venemaal võib ju isegi plagiaadiga venepärasema jutustamislaadiga kuulsaks saada - neil on oma versioon nii Harry Potterist kui ka meilegi tuntud sarjadest nagu House MD (vene versioonis "Doctor Tyrsa") või "How I Met Your Mother". Esimene olla väidetavalt isegi väga huvitav ja USA variandiga täiesti võrdväärne, kuigi ma omast kogemusest kahjuks kommenteerida ei oska.

Igatahes ükskõik, mis suuna üks autor valib, kui ta on hea, nii suures riigis leiab ta ka järgijaid. Kuigi suur soov massidele meeldida, on muidugi meie aja needus. Juba selle pärast, et see ei saa iial täielikult täituda. Ükskõik kui labaselt sa kirjutad, kui palju seksi ja alkoholi sa sinna sisse paned, Paris Hilton on ikka kuulsam, sest tema elab seda, millest sina kirjutada üritad. No ja kui sa nüüd oma seksvideo turule mõtlesid paisata, oled sa lootusetult hiljaks jäänud, sest sama teevad kõik E-kategooria tõsielusarjade "staarid" - ja nende videod on populaarsemad, sest nemad ei ole oma raha raamatute peale raisanud, vaid investeerisid honorari kunstrindadesse. Aga Griškovets on saanud nii kuulsaks, kui see ilma skandaalide ja pornovideota võimalik on, vat nii huvitavalt jutustab ta. Nii nagu talle endale meeldib. Nii paberil kui elus.

Kuidas Varsovie Tartus käis

11. mail olid Tartus prantsuse poisid bändist Varsovie. Et neist ikka maksimaalselt kätte saada, tegime esmalt väikese vestlusringi ning kuulasime, mida nad arvavat kirjandusest ja muusikast, kust laulude kirjutamiseks inspiratsiooni saavad jne. Noored tüdrukud küsisid, poisid vastasid.

Õhtul mängisid nad koos Sõpruse Puiesteega pilli ja laulsid ka. Vastuvõtuga jäid nad päris kindlasti rahule, sest kuigi saalis oli metsikult palav, oli see inimesi pungil täis, rahvas nautis üritust ja kui bänd pärast tunniajast rabelemist arvas, et ehk aitab, vallandus kisa, sest kuulajad lootsid, et ehk õnnestub prantslastelt ikka veel midagi välja pigistada. Nii et seekord ei pea ma subjektiivselt ütlema, et MINA jäin rahule, sest kõik sõbrad kiitsid ka, et poiste laivid olid veel paremad kui netist nähtud videod, ja et Sõpruse Puiestee oli sama hea, kui alati.

Prima Vista ja muusika

Prima Vista oli muusikat täis. Vähemalt minu oma. Käisin vaatamas segakoori MaSk. Toredalt ebakonventsionaalne koor oli. Ja ansambel Puhkus esines ka. Järgmisel päeval käisin kuulamas, kuidas nii kodumaised kui külalistest kirjanikud laulda oskavad. Kõik, kes laval olid, paitasid kõrva ka. Seda oli muidugi oodata, sest mina läksin üritusele suures osas selle pärast, et olen varem Mercat laval laulmas kuulnud ja mulle VÄGA meeldib see. Ei pidanud pettuma ka, sest nii ta välimus. hääl kui muusikastiil sobisid suurepäraselt kokku. Üritus oli ühesõnaga mõnus. Eriti mõnus oli muidugi see, et vihm oli selle aja peale aru saanud, et ei ole mõtet meid muudkui tüüdata ja kui mõned üksikud tibad välja arvata, oli kuiv ja soe ja mõnus. Kõik need üritused toimusid Pargiraamatukogu platsil, ja olid igati meeleolukad:

Prima Vista oli telekas!

Prima Vista ei tegele sugugi ainult kirjasõnaga

Sugugi mitte, tehakse nii mõndagi praktilist. Näiteks eile oli ametlik Tartu programm küll juba läbi, kuid Anna Haava majas oli jalgrataste parandamise töötuba. Seal on üldse inimesed, kellel käed mitte sugugi ainult sulepea hoidmiseks pole - energiat (kuigi vähe) saadakse päikesepatareidest ja tööd ei karda keegi. Maja näeb välja selline:

Ja jalgratta parandamise oskus kulub Tartus igatahes ära. Tegemist oli küllaga:

Kohtumine Roy Strideriga

Eile oli Anna Haava tänaval hõivatud majas kohtumine Roy Strideriga. Arutleti väikekogukondade teemal. Kogukondlased mõtlesid kaasa: