Astutud on "Esimene samm"

Ilukirjandus on üks imeline võimalus avada oma mõttemaailma ja idüllilisi nägemusi ka teistele maitseka meelega inimestele, kes oskavad loomingut hinnata. Loomingu kõrgustesse tõusmist ja kergetiivalist lendu soosib ka Prima Vista, mille raames anti juba viiendat korda ühele noorele debüütkirjutajale välja kirjanduspreemia "Esimene samm".

Oma ilukirjanduslikke debüüttekste, mille perioodikas avaldamise tähtaeg jäi eelneva aasta sisse, esitas viie-liikmelisele žüriile 15 tulihingelist ilukirjanikku. Esitatud tekstide seas oli nii luulet kui ka proosapalu, mis ilmusid 2010. aasta jooksul ajakirjades Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk ning ajalehes Müürileht.

„Sel aastal oli „Esimene samm” küllaltki pikk samm edasi, kuna tänavu oli kõigi aegade võrdluses kõige suurem autorite ja esitatud tööde arv. Võrdsete võimaluste võitluses võitis noorus, milles oli kogemuslik vormitunnetus, mida sellisest vanusest ei oleks osanud oodata ning mis annab lootust järgmisteks sammudeks”, rõõmustas tänavuse hea saagi üle žürii esimees Hannes Varblane.

Žürii hinnangul oli 2011. aastal 333 euro suuruse kirjanduspreemia „Esimene samm”, vääriline 18-aastane Liisa Saaremäe, kes võitis žürii poolehoiu oma luuletekstidega „3 epitaafi „Triumfikaare” ainetel”, mis ilmusid ajakirja Värske Rõhu 24. numbris.

Žürii koosseisu kuulusid lisaks Varblasele veel Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär ja TÜ eesti kirjanduse lektor Marja Unt, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees, kirjanik ja literaat Berk Vaher, TÜ eesti kirjanduse doktorant Krista Ojasaar ning „Esimese sammu“ 2010. aasta laureaat Margit Sirenzky (Marit Sirgmets).

Aastal 2007 MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista poolt Tartu Kultuurkapitali juurde loodud kirjanduspreemia „Esimene samm“ abil soovitakse edendada Eesti kirjanduselu. „Esimese sammu“ preemiale saavad kandideerida autorid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on eelneva aasta jooksul perioodikas avaldatud.

Ja nüüd kõik oma esimest sammu astuma!

Aeg kokkuvõteteks...

Hea sõber!

Suured tänud Sulle osalemast 2011. aasta Tartu kirjandusfestivalil Prima Vista. Loodame, et said kohtuda huvitavate inimestega ja tutvuda veel põnevama kirjandusega, mida nautimusega lugeda.

Seniks, kuni Prima Vista meeskond organiseerib tulevaseks aastaks veel paremat festivali, leia endast sisemine kirjanik ning pane oma mõtted loetu ja igapäevasündmuste kohta kirja - meis kõigis peitub kirjanikuhinge, avasta see! Mõtteid ja häid ideid elu-lehekülgede edasipööramiseks annab ehk tagasihoidlik, ent mõtlemapanev Prima Vista video.

Pärast väikest hingetõmmet ja suuremaid kokkuvõtteid saad blogist lugeda ka parematest paladest ja huvitavamatest juhtumistest Prima Vistal.

Kiire ülevaate saamiseks vaata, mida sõber meedia on meie kohta rääkinud:

• Prima Vista olemusest pajatab Postimees.
  
• Avamismuljeid jagab ERR
  
• Tartu Postimehe vahendusel saad lugeda festivali raames valminud tänavakunstitööst.

Suured tänud veelkord kõigile külalistele, osalejatele, toetajatele, koostööpartneritele!

Kohtumiseni järgmisel aastal!

Päikselist suve soovides
Prima Vista meeskond

Kirjandusfestivali juhatasid sisse meeleolukad kõned

Täna avati ametlikult 5.-8. maini kestev kirjandusfestival Prima Vista ning programmiväravad on lõpuks kirjandushuviliste ees valla!

Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaali oli täna kella 12-ks, festivali avamiseks, kogunenud terve saalitäis kirjandushuvilist publikut, kelle hulgas ka arvukalt fotograafe ja meediat. Koha peal raporteerimas olid teiste seas nii ERR kui ka Tartu Postimees.

Nagu ühele avamisele kohane, avati festival pidulike kõnedega. Kirjandushuvilisi tervitas Prima Vista juhatuse esimees Ilona Smuškina, kes kuulutas festivali juba kaheksandat korda avatuks. Sõna sai ka linnapea, kes jutustas publikule sellest, et bürokraatia tõttu peab ta palju dokumente lugema, millest tulenevalt ei ole palju aega just ilukirjandusele pühendada, välja arvatud ehk õhtused muinasjuttude lugemised oma lastele.

Kõige pikema tervituse andis festivali tänane patroon Rein Raud, kes pajatas hirmust kirjanduse tuleviku osas. Samas rõhutas ta, et me ei tohiks olla muutuste (näiteks elektrooniline kirjandus) vastu. Raud tsiteeris Umberto Ecot, kes on välja arvutanud, kui kaua läheks aega, et lugeda ära kogu kirjandus, mida haritud inimene peaks olema lugenud - selleks läheks umbes 10 inimese eluiga. Patroon arutles ka selle üle, kuidas ära tunda head Eesti kirjandust - me kõik otsustame selle üle ise. Kirjandus on olnud eesti kultuuri selgroog läbi sajandite.

Muhedatele tervituskõnedele järgnes Raua ja Smuškina vaheline diskussioon tänapäevase kirjaoskuse ja kirjanduseliidi üle. Viimast on Raua sõnul tabavalt nimetatud "kampsidega mehikesteks, kes jahuvad elu mõtte üle", ent Raud avaldas lootust, et kirjandus ei jää nišikaubaks ning et anname oma kirjaoskuse lastele edasi. Lisaks rõhutas Raud raamatute tõlkijate olulisust, sest me kirjutame maailmale arusaamatus keeles.

Rahvas sai Rein Rauale ka küsimusi esitada, mille võimalust usinalt ka ära kasutati. Publiku seast kostis mitmeid intrigeerivaid küsimusi eesti kirjanduse tuleviku kohta. Näiteks jõuti üheskoos järelduseni, et tänapäevast eesti kirjandust tuntakse maailmas piinlikult vähe.

Avamistseremoonia lõpetas vene-israeli kirjanik Dina Rubina, kes rääkis publikule sünkroontõlkija abiga kirjaniku elukursist ja eluviisist. Pärast tunniajast ametlikku osa ootas publikut konverentsisaali ees Berki Vaheri lavastatud üllatuslavastus, mis ühendas endas nimekad lauljad-näitlejad, valgusšõu, muusika ja intrigeeriva sõnalise sisu. Pooletunnine lavastus pani publiku mõtlema interneti ja kirjanduse teemadel. Modernset performance'it tulid uudistama ka raamatukokku õppima tulnud tudengid.

Kursimuutust kajastav lavastus pani valju ja mõtlema panevalt provotseeriva punkti avatseremooniale ning publik paistis seda nautivat.

Homse programmiga võid lähemalt tutvuda juba siin.

PS! 15.00–16.30 haara kinni võimalusest ja kohtu saksa kirjaniku Kathrin Schmidtiga TÜ Raamatukogu konverentsisaalis ning saa osa Schmidti romaani „Sa ei sure” eestikeelse tõlke esitlusest.

Valgas anti üle August Gailiti novelliauhind

28. aprillil toimus Valgas kirjandusfestival Prima Vista eelpäev ning ühtlasi Gailiti päev - nimelt anti Valgas teist korda üle August Gailiti novelliauhind. Nimetatud preemiat antakse välja üle aasta alates 2009. aastast: eelmisel korral pälvis selle Valdur Mikita ning seekord Mehis Heinsaar.

Teadupärast määratakse auhind novellile, mida võiks iseloomustada ka sõnaga gailitlik ehk siis fantaasiarikas, seikluslik, lüürilisest või romantilisest alatoonist kantud. Pidulikult ulatati Mehisele Nipernaadi kuju: Valga kultuuri- ja huvialakeskuse pargis trooniva lennuka Nipernaadi skulptuuri miniatuurne koopia. Miniatuurne küll vaid ehk originaaliga võrreldes, auhinna tõstmiseks läks siiski kahte kätt tarvis.

Päeva viis läbi näitleja Meelis Sarv Nipernaadina ning rohke Gailiti tsiteerimine andis sündmusele omalaadse salapära.

Valga kultuurikeskuses peeti sel päeval veel raamatulaata, sõnavõttudega esinesid Valga linnapea Kalev Härk, Valga raamatukogu juhataja Endla Schasmin, preemiažürii esimees Janika Kronberg, loomulikult vastne laureaat ning mitmed teised.

Oma luuletusi ja luuletõlkeid luges Indrek Hirv, mõned aastad tagasi Esimese Sammu preemiaga pärjatud Anti Saar ja Berit Kaschan kandsid ette vastavalt Pariisis kirja pandud impressioone - mis on ilmunud raamatuna pealkirjaga "Tekste siledast ruumist" - ja Värskes Rõhus ilmunud luuletusi.

Programmile pani selleks korraks meeleoluka punkti Jürgen Rooste ja Erki-Andres Nuudi bluesikava. Ütlen meelega, et "selleks korraks" - sealse meeldiva miljöö ning ennekõike südamliku vastuvõtu tõttu tekkis soov Valgat kindlasti taas külastada.

Üllatuslavastus hõlmab TÜ Raamatukogu trepid

5. mai on vaid mõne unetunni kaugusel. Magage end hästi välja, sest kava on täis üritusi, millest ei Sa ei taha ilma jääda!

Tule kindlasti kohale ka kirjandusfestival Prima Vista avamisüritusele Tartu Ülikooli Raamatukokku, sest alates kell 12 ootab Sind seal lisaks mitme esineja ja patrooni tervituskõnedele ka mõnus üllatuslavastus Berk Vaheri käe alt.

Algupärasest plaanist viia pärast kõnesid läbi tavapärane vestlusring, nagu eelnevatelgi aastatel, on seekord loobutud. Tegemist ikkagi "Kursimuutusega", millest tulenevalt muudab ka Prima Vista avaüritus oma suunda.

Berk Vaher räägib lähemalt üllatuslavastuse uuendlikust ideest:

Ma mõistsin, et kõnede järel tahaksin minna sellest saalist ja hakata kohemaid kursimuutusest osa saama – või vähemalt sattuda mõttelisse ruumi, mis paneb mind kursimuutuse võimalusi otsima. Ma vaatasin, kuidas on saalist välja tulla, ja sattusin silmitsi pildiga, mida ülal näete. Olgu see siis välja öeldud, et seal see avaetendus toimubki. Oivaline lava, mida miskipärast kirjandusõhtuteks polegi kasutatud.

Kujutlesin sinna kolme lugejat – erinevaid inimesi, kes poleks ennekõike ei kirjanikud ega näitlejad, kuid kel oleks piisavalt esinemiskogemust ja omajagu tuntust, samas võimet kiiresti rolle vahetada. Aga jäägu nende lugejate identiteet kohaletulnuile avastada. Kujutlesin erinevais laadides tekstikatkeid, mis siit ja sealt leitud – pigem järele mõtlema provotseerivaid kui jutlustavaid või manifesteerivaid.

Nõnda saab siis juba neljapäeval, 5. mail pärast kirjandusfestival Prima Vista avakõnesid nii pooleks tunniks raamatukoguliste rahu häiritud. Kuid kindlasti on see kogemus seda väärt.

On sõna, on heli ja värvi, ja kursimuutus(ed) ise on seejärel ikka igaühe enda teha. Sel festivalil ja selle järel.

Päev täis rõõmu ja kirjandushuvi

Üks väike roosiõis ja Apollo raamatupoe sooduskupongid panid 23. aprillil, ülemaailmsel raamatu ja roosi päeval särama sadade inimeste silmad.

Päeva raames võis TÜ Botaanikaaias kuulata luuletaja Kristina Ehini loomingut (pildil üleval vasakul) ning Doris Kareva (pildil all vasakul) kirjapandut Kaubamajas.

Vaatamata pühadele oli Kaubamajas Karevat kuulamas väga palju rahvast ning raamatupoes käis elav siblimine. Doris Karevat kuulama tulnud inimesed said enam osa muinasjuttudest kui luuletustest. Kareva olevat viimasel ajal avastanud just muinasjuttude kirjutamise võlu. Loomingu tutvustamise kõrvalt rääkis kirjanik veidi ka raamatu ja roosi päeva traditsioonist. Kogu õhustik oli mõnusalt rahulik. Tema pärsia hurt lesis täies elegantsuses kogu esinemise aja Kareva jalgade ees. Milline pühendumine!

Viis noort särasilmset tudengit jagasid külastajatele raamatu ja roosi päeva puhul raamatupoe sooduskuponge ja roose. Inimesed näisid tõesti lilledest rõõmu tundvat, mis oli ka üks meie eesmärke - teha veidigi rõõmu.

Raamatu ja roosi päev botaanikaaias algas päikesega, sõbraliku käesurumisega, laudade paigutamisega ja lahtipakkimisega. Kõigi rõõmuks roomas seal ringi ka suur kilpkonn. Kohal olid ka kirjastused Atlex, Fantaasia ja raamatupood Allecto - suurim keeleõppematerjalide maaletooja. Tutvuda sai ka lastekirjanik Heiki Vilepi loominguga, kelle väikestele sõpradele mõeldud raamatuid oli võimalik soetada ka kirjaniku autogrammiga.

Ajakirja Akadeemia tegijad meelitasid külastajaid kevadeimega, nimelt pakuti vanu Akadeemia numbreid hinnaga üks münt.

Kristina Ehinit kogunes kuulama päris palju rahvast. Korraldajate poolt oli kujundatud esinemise koht ühtmoodi, Ehin oleks meie plaanide järgi pidanud esinema rotundis või selle ees istuma, aga luuletaja tuli kohale ja keeras meid, st kuulajaid vastpidises suunas kuulama - toimus nö vabatahtlik ja lõbus kursimuutus vastavalt kirjaniku nägemusele. Kristiina Ehini etteaste oli päeva kaunis ja efektne kulminatsioon.

Tänu koostööle X Supilinna Päevadega toimus botaanikaaias Aire Pajuri monoetendus ja ekskursioon kevadlillede keskel. Supilinna kuulsa kutsa Riku mälestusmärgi avamine tõi botaanikaaeda ka neljajalgseid külastajaid, kes oma peremehe süles uudistasid samuti raamatute valikut ja rooside ilu.

Raamatu ja roosi päevale botaanikaaias tõid edu kevad, lilled, päike ja naeratavad inimesed.

Järgmiste kohtumisteni!

Programm kesk linnatänavat

Nüüd on suurepärane võimalus tutvuda Prima Vista programmiga jalutades linnatänaval, külastades muuseume või möödudes õppehoonete stendidest.

Lisaks põnevatele eelüritustele, näeb põhiprogramm ette kolme päeva täis huvitavaid külalisi ja ootamatuid seiklusi kesk raamatuid.

Juba laupäeval, 23. aprillil tähistame Prima Vista eelüritusena üle-maailmset Raamatu ja roosi päeva.

Oled oodatud saama osa suurepärasest programmist! See on kvaliteetaeg, mida nautiga koos kõigi lähedastega.

Programmiga tutvu lähemalt meie uuel kodulehel.

Kohtume raamatute keskel!

Soome kirjanik rääkimas Jaan Tõnissonist ja Eesti iseseisvusest

1946. aastal Soomes sündinud Erkki Tuomioja on lahetagune poliitik ja kirjamees. Oma poliitikukarjääri kõrvalt on tema sulest ilmunud 18. kirjanduslikku väljaannet, sh „Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses”. Mõtteid seoses oma kõige uuema teosega, "Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus" tuleb kirjanik esitama ka Prima Vista kirjandusfestivalile.

Kirjastuse Varrak poolt välja antud ja Kadri Jaanitsa tõlgitud raamat on soome ja eesti kriitikute seas positiivset tähelepanu äratanud. Teos on eelkõige Jaan Tõnissoni elulugu, mille vaatenurgaks on Tõnissoni ja Konstantin Pätsi koostöö ja konkurents ning võrdlusmomendid sama ajajärgu Soomes aset leidnud poliitiliste sündmustega, unustamata poliitikute inimlikke isikuomadusi ja püüdlusi, mis mängivad suurte murrangute ajal riikide arengus omaette rolli.

Tule kuula autori kommentaari teosele ja jälgi põnevat vestlust juba 7. mail 2011 Tartu Ülikooli Raamatukogu saalis. Vestlus on soome keeles tõlkega eesti keelde. Vestlust korraldab Prima Vista koostöös Tampere maja, Soome Instituudiga ning kirjastusega Varrak.

Loe ka Rein Veidemanni sulest Postimehes ilmunud artiklit Tuomiojast ning tema uuest üllitisest siin.

Tartus on tunda Prima Vista hõngu

Süda on täis kevadehõngu ning päike paitab juba soojalt pead. Kaugel ei ole ka see aeg, mil tunned linnaõhuga segunenult vanade raamatute hõngu ning näed pargipingil linlasi süvenenult kvaliteetkirjandust lugemas, ise end tegelaskuju asemele seades, vaikselt muhelemas ja lehte keeramas.

Lisaks kuldsele päikesele paitab linlaste pead ja tõmbab visuaalset tähelepanu ka Prima Vista kollane sümboolika, mis linnapildis silma haagib ega lase enam tähelepanul hajuda. Liialt hea on see programm, mis köidab kõigi meeli ning tore seltskond, mida pakuvad kõik teised kirjandushuvilised. Sellest ilma jääda oleks sama kurb kui mitte punuda võilillepärga kenal suvepäeval kesk pikakõrrelist rohtu.

Hoia linnapildis silmad lahti ja lase end suunata õigele kursile, et pilt kenast kevadidüllist ka tõeks saaks. Suunda näitavad ja kursil hoiavad tegusad Prima Vista meeskonna liikmed, kelle kätetööd võib juba linnapildis kohata ja nautida.

Kristiina Ehin ja Doris Kareva raamatu ja roosi päeval

Kohe-kohe saab festivalile Prima Vista antud avalöök ja programmiratas tööle lükatud. Sellega seoses ootame kõiki laupäeval, 23. aprillil tähistama üheskoos ülemaailmset raamatu ja roosi päeva.

Raamatu ja roosi päev, mida Eestis tähistatakse juba 1998. aastast, sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki – sel päeval võiks iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus. 23. aprill on kõnekas ka kirjandusajaloo seisukohast: selsamal kuupäeval sündisid Nabokov ja Laxness ning surid Cervantes ja Shakespeare. Kirjandusfestival Prima Vista eelüritusena peetav ülemaailmne raamatu ja roosi päev soovib tõsta raamatu tähtsust ja väärtustada lugemist.

Raamatu ja roosi päeva raames esinevad ka kaks suurepärast naisterahvast, kellest üks on rahvaluule austajast Kristiina Ehin (pildil). Tema sulest on ilmunud mitmeid luulekogusid nagu "Simunapäev" (2003), "Emapuhkus" (2009) ning proosaraamatuid nagu "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (2006). Kristiina Ehinit on võimalik kuulata TÜ Botaanikaaias 23. aprillil kell 16.00 (vastavalt ilmale kas Palmimajas või tiigiäärsel platsil rotundi juures), kus ta loeb tekste oma kohe ilmuvast luule- ja proosakogust "Viimane monogaamlane".

Samuti astub üles ka suurepärane luuletaja Doris Kareva, kelle loomingut on võimalik kuulata Tartu kaubamaja Apollo raamatupoes kell 13.00.

23. aprilli programmiga tutvu lähemalt siin.

Kohtumiseni raamatute ja rooside keskel!

Saagem tuttavaks: Prima Vista patroon Rein Raud

Rein Raud on eesti kirjanik, japanist ja praegune Tallinna Ülikooli rektor. Avalikkusele on ta tuntud ka intellektuaalina. Raud on ka polüglott - ta oskab üle kolmekümne keele.

Ennast siiski ennekõike kirjanikuna nägev Rein Raud on avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid. "Hector ja Bernard" (Tallinn: Tuum 2004) sai 2005. aastal Kultuurkapitali aastapreemia.

Rein Raua vanemad on kirjanikud Aino Pervik ja Eno Raud - sealt siis ka tema kirjandushuvi.

Tema seni viimane raamat on müütiline spagetivesterni stiilis romaan "Vend" (Tallinn: Tuum 2008), mis sisaldab viiteid Alessandro Bariccole ja Clint Eastwoodile. See räägib eikusagilt tulevast salapärasest võõrast, kes tuleb oma õde hädast välja aitama. Teose stiil on poeetiline, tegelased arhetüüpsed. "Vend" võitis 2009 aasta Vilde kirjanduspreemia.

Raud on avaldanud arvukalt artikleid ajakirjanduses. 2002. aastal avaldas ta Eesti Päevalehes poleemikat ning vastuväiteid tekitanud Ameerika Ühendriike kritiseeriva artiklisarja, mille eest sai aasta parima arvamusloo auhinna.

Lähemalt Prima Vista patrooni kohta saad lugeda tema koduleheküljelt.

Vene-israeli kirjanik Dina Rubina tuleb oma loominguga Tartusse

Dina Rubina sündis 1953. aastal Taškendis Ukrainast evakueerunud juudi perekonnas. Tema ema oli ajalooõpetaja ja isa kunstnik.

Lõpetanud õpingud konservatooriumis, töötas Rubina muusikaõppejõuna kohalikus kultuuriinstituudis. Kirjandusse tuli ta algul usbeki keelest tõlkijana, siis hakkas kirjutama jutustusi ja peatselt jõudsid tema proosatekstid teatrilavale ning kinolinale. 80ndatel kolis Rubina koos perega Moskvasse, kuid suutmata kohaneda sealse eluga, repatrieerus perekond 1990. aastal Iisraeli, kus kirjanik elab tänaseni. Dina Rubina on jätkanud viljakat kirjanduslikku tegevust, kirjutades siiani vene keeles.

Dina Rubina raamatud on populaarsust võitnud üle maailma ning neid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.

Kirjanduslikult on Rubinat kõrvutatud Dovlatovi, Iskanderi ja Shalom Aleichemiga. Kirjaniku mahlakas ja poeetiline proosa kannab endas parimaid traditsioonilisi jooni nii vene kui ka juudi kirjandusest. 2007. aastal omistati Rubinale "Suure raamatu" kirjanduspreemia romaani "Päikeselisel tänavapoolel" eest. Nimetatud raamatu avaldas kirjastus Tänapäev 2008. aastal ka eestikeelses tõlkes. Samuti on võimalik eesti keeles lugeda kirjaniku esikraamatut, novellikogu "Millal ükskord langeb lund?", kirjastajaks Eesti Raamat 1989. Praeguseks on Dina Rubinalt ilmunud 42 raamatut.

Tema kõige kuulsam kirjutis kannab nime Dual Surname (Двойная фамилия), millest vändati hiljaaegu ka Vene Kanal 1-s film.

Lähemalt Dina Rubina kohta loe kirjaneitsi kodulehelt.

Saksa kirjanik Kathrin Schmidt on oma luule ja proosaga Prima Vistal

Kathrin Schmidt on sündinud 1958. aastal Saksamaal Gotha väikelinnas. Ta õppis Jena ülikoolis sotsiaalpsühholoogiat, on töötanud psühholoogina, toimetajana ja teadurina. Tema esimesed luuletused ilmusid 1979. aastal, alates 1994. aastast on Kathrin Schmidt vabakutseline kirjanik, kes on oma loomingu eest pälvinud mitmeid auhindu.

Kathrin Schmidt alustas luuletajana, tema esimene romaan „Gunnar Lennefseni ekspeditsioon” ilmus 1998, järgnes „Koenigi lapsed” (2002). Pärast ajurabandusest paranemist ilmus autoril esmalt Stasi-teemaline romaan „Seebachi mustad kassid” (2005) ja alles seejärel suurt tähelepanu pälvinud „Sa ei sure” (2009). Eelmisel aastal ilmus luulekogu „Pimedad mesilased” („Blinde Bienen”) ja tänavu märtsis on ilmumas jutustuste kogu „Finito. Unustagem” („Finito. Schwamm drüber”).

Kathrin Schmidt on fantaasiarikas jutustaja, kes põimib oma romaanides kokku erinevaid inimsaatusi ja perekonnalugusid, miski ei ole talle liiga intiimne ega mahavaikimisele määratud. Hea stiilitunnetusega autor kasutab keelt, millel on oma „lõhn ja maitse“, tema kujundirohke keele taga võib ära tunda luuletaja.

Schmidti romaan "Sa ei sure" võitis 2009. aastal Saksa raamatuauhinna, mis omistatakse aasta parima saksakeelse romaani autorile. Saksa raamatuauhind (Deutscher Buchpreis) on arvukate saksa kirjandusauhindade seas üks hinnatumaid ja rahvusvaheliselt tuntumaid ning auhinna üleandmine toimub Frankfurdi raamatumessil.

Prima Vista raames esineb saksa luuletaja ja prosaist 6. mail kell 15.00 Tartu Ülikooli Raamatukogus. 8. mail astub kirjanik publiku ette festivali tänavuses partnerlinnas Tallinnas.

Prima Vista muudab kurssi

5.-8. maini 2011 toimub kaheksandat korda rahvusvaheline Tartu kirjandusfestival Prima Vista, mille läbivaks peateemaks on seekord „Kursimuutus. Change of course”.

Tartu kirjandusfestival Prima Vista on igal aastal Eesti raamatuhuviliste ette toonud mitmeid hinnatud välisautoreid. Möödunud festivali suurkülaliseks oli mõjukas vene publitsist, luuletaja ning kirjandusteadlane Dmitri Bõkov, kelle viimase aja suurteos romaan "Mahakantud" ilmus festivali ajaks ka eesti keeles. Lisaks Bõkovile külastasid 2010. aasta festivali veel saksa krimikirjanduse uus täht Leonie Swann, briti muusikaajakirja The Wire tegijad ning paljud teised. Tulevane festival pakub samuti võimalust kohtuda mitmete tuntud välismaiste autoritega ning üritusterohket programmi igas eas publikule.

“Prima Vista” on pidu, kus tunnevad end hästi nii autorid, lugejad kui ka kirjastajad. Professionaalid kohtuvad asjatundliku ja heatahtliku auditooriumiga, kõik saavad osa loomingu parimatest viljadest, üheskoos arutletakse kirjakultuuri oluliste küsimuste üle.

Kirjandusfestival Prima Vista 2011 partnerlinnaks on Euroopa kultuuripealinn Tallinn, kus leiavad tänavu aset festivali viimase päeva üritused. Pealinnast on pärit ka festivali uus patroon, kelleks on tunnustatud kirjanik ja praegune Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud.

Punkpoeet John Cooper Clarke kirjandusfestivalil

Kirjandusfestivalil Prima Vista on suur au tuua Tartu kirjandushuviliste ette Salfordist pärit punkpoeet John Cooper Clarke, keda peetakse punkluule ja punk- kirjanduse üheks peamiseks suurkujuks.

John on tuntud ka nime all “Salfordi laulik”, kuigi ta ise eelistab prožektorivalguses olla tuntud kui “Johnny Clarke, the name behind the hairstyle“.

Oma karakterilise isiksusega rajas John Cooper Clarke tee kuulsuseni 1970ndate lõpus, astudes lavalaudadel üles koos Sex Pistolsi, Buzzcocksi, The Falli, Joy Divisioni, Elvis Costello, Siouxsie and the Bansheesi ja paljude teistega. Kogu oma kuulsuse juures on John Cooper Clarke tagasihoidlik ega taha palju rääkida iseendast. Ta panustab oma energiaga esinemisesse, et anda publikule seda, mida nad ootavad.

Tartu publikul on kuulsa briti punkpoeedi John’iga võimalus kohtuda juba 7. mail, mil ta esineb kirjandusfestivali Prima Vista kutsel Athena Keskuses. Tuntud poeet astub üles Prima Vista ning Tartu Kõrgema Kunstikooli festivali Mood-Performance-Tants (MPT) ühisprogrammis. Huvi korral loe punkpoeedist lähemalt tema koduleheküljelt.